Kuidas see õhutamine päris täpselt käima peaks? Kui, pärast mootori seiskamist, vee solinat tekitab õhk süsteemis, siis on ikka seal veel õhk sees, kuna sama värk endiselt. Kuigi peaks nagu olema õhutatud.

Jah, kollase keemistemp on umbes 120 C ja sobib suurepäraselt chryslerile. Minu 3.8l GV jahutusvent lülitub sisse alles 107 kraadi peal ja pole ime kui palavatel ilmadel ja rasketes oludes jahutusvedeliku temp võib tõusta kõrgemalegi. Roheline vedelik auraks lihtsalt ära.

Samas, miskine tabel (eeldan, et jahutusvedeliku POLAR tootja oma) näitab, et Chrysleritele läheb, eranditult, kõikidele punane vedelik

Oo ei.
Rohelise vedeliku keemistemperatuur atmosfäärirõhul on 106 C, aga selle rõhu all, mis on korras voyageri jahtussüsteemis (kuni 16 psi), on ta keemistemperatuur ligi 130 C. Korras jahutussüsteem on siis selline, mis on lekkevaba ja kus on radika korgi ülerõhu klapid korralikud. Seetõttu ongi kuumal radikal keelatud korki maha keerata, et sellega sa ühtlustaksid rõhu jahutussüsteemis atmosfäärirõhuga ja halvemal juhul läheks kogu süsteem selle peale hetkega keema. See võrduks väiksemat sorti plahvatusega.

Tavamasinatele on kollane vedelik selge overkill. See lubaks sul mootoris temperatuuri 150+ C, aga see on pigem võidusõidumasinate teema. Või voyageri puhul ta lubaks sõita lahtise radika korgiga, aga mis mõte sellel oleks.

Tänan täpsustuse eest, et rõhu all on keemistemp kõrgem. Ei leidnud netist täpset infot kollase vedeliku rõhu temp kohta.

Kasutan kollast ja seega võin kindlam olla, et on teatud tagavara. Mul gaasiauto, mille temp kipub kõrgem olema, pealegi vean tihti käru Norra mägedes .....

Äratame siis vana teema uuesti üles.

Edasise jutu üle võite naerda või ka nutta, kui soovite, kuid inimlollus on piiritu. Mõistuse hulk maailmas on konstantne, kuid rahvaarv suureneb pidevalt...

Nimelt tekkis mõnda aega tagasi probleem, et auto ei lähe enam kohapeal soojaks. Kuna viimasels korral termostaati vahetades, sai soss-seppadel lasta papist ja silikoonist tihend teha, arvasin, et termostaat pekkis. Mis seal ikka. Selle paarteist euri leian isegi ja vahetan ära- pole probleemi.
Esiteks andis Fixuse poes kataloog üleüldse suurema termostaadi, kui vahele mahub (46mm vs 51mm). Selle avastasin muidugi siis, kui termostaadikorpus laiali. Hakkas jaht pihta õigele mõõdule, mida Fixuses samal päeval ei saagi. Ameerika auto päästis hädast- 6.60€. Ilma tihendita. Tihendit pole. Polnud kuskilt saadagi. TopPartsist nädalase tellimisajaga mingi papilirakas. Soovitati igal pool ise teha silikoonist. Nii sündiski.

Kui esmakordselt korpuse lahti kiskusin ei pööranud kohe sellele tähelepanu, aga torust ei tulnud tilkagi jahutusvedelikku. Mõtlesin, et nivoo piisavalt madalal. Lõpetasin ehitustööd ja läksin jahutusvedelikku tooma. PEAAEGU terve 5L kanister läks ainuüksi radikasse. Vaid väike tilk paisupaaku valamiseks. Seega umbes liiter läheb sinna veel. See tähendab, et süsteemis polnud TILKAGI jahutusvedelikku

Mis mind muretsema paneb. Okei, enim ikkagi omaenda mõistus.. Aga auto kohapealt- kuhu kadus jahutusvedelik MÄRKAMATULT. Auto all pole täheldanud loiku. Peale paisupaagi vahetust kontrollisin umbes nädala järjest lekkeid ja vedelikutaset- kõik normis.
Samuti, millist kahju võis mootor saada ilma jahutusvedelikuta piitsa andes? Mootoris mingisugune tiksumine on küll sees ja arvatavasti on see klappide tiks. Palju see maksma läheb?
Ka on veider, et mootori temperatuur tõusis alati kuni normini ja mitte üle selle. Kui suur on tõenäosus, et mootori keema minekust päästis VAID piisavalt jahedad ilmad?

Igaljuhul igavene häda, raisk. Vähemalt pole mootor VEEL kotti jooksnud...

põhimõtteliselt tuleb ta tagant summutist auruna välja,minul oli selline variant ,et soojendusradika lõdvikul oli auk sees ja sealt tilkus käigukasti peale ja selt võimalus ,et kohapeal maas pole tilkagi aga sõidu ajalveab tuul laiali,kuigi tagaklaasi peal peaks see näha olema-

_________________
kahte head asja pole olemas.....

Ja summutisse satub sellepärast et plokikaas/tihend kutu?

Minu "kallikesel" sinine jahutusvedelik ja see mõeldudki eelkõige vanemate autode süsteemidesse. Nagu ka roheline.