Aasta siis oli 91 kui ostsin oma esimese Chrysleri. Esimene Ameeriklane oli mul Dodge Shadow 87. Sai seegi Ameerikast sõbra käest tellitud.
Kaks kuud ootamist ja siis saabus see päev, kui sai sellele Muuga sadamasse järgi mindud : 89 aasta Le Baron 2,5 Turbo. Kõik võimalikud lisad, valuveljed, automaatkast, nahksisu, kompuuter, cruise control jne, jne...Sellel ajal oli see ikka VÄGA kõva sõna. Eriti imponeeris mulle rohelise valgusega digitaalne armatuur, meenutas Knight Rideri Kitti, ja loomulikult kinni lahti käivad silmad. Auto ise must metallik kroomitud liistude ja koopaäärtega. Olin siis noor dressinimene, sõna rullnokk tuli kasutusse palju hiljem. Aga oli ikka hea tunne küll Ameeriklasega mööda turbotada igasugustest Ladadest, Skodadest, Mossedest, Datsunitest, Nissan Cherrydest, Saab 99 ja vanadest Mersudest. Bemme oli siis kuidagi hoopis vähe ja neid tõelisi rullnokki ka... Seda fiilingut ei saa enam kunagi kogeda, ajad on muutunud, nüüd on juba 700 Bemm ka rahvaautoks muutumas. Mina aga olen siiamaani Ameerika autodele truuks jäänud, ja neid on olnud mu elus päris palju. Vot niipalju siis nostalgiat...

Aga Sa pane nad kõik kirja ,teistelsiis hää lugeda : http://chryslerclub.ee/foorum/viewtopic.php?t=680

_________________
Royalty Wazer...

Head lugemist!

Aitähh!!! Lugesin ja imestasin... Indiani küsimus ka keelel...

_________________
Royalty Wazer...

Mis seal ikka imestada, aastaid ka nagu juba turjal omajagu...

No ma imestasin veel seda ,et hea on ju autot osta, aga katsu neid müüa...
Sul on ilmselt nii mõnedki korrad õnneks läinud.

_________________
Royalty Wazer...

Minu hetke Chrysler on ilus suur ja mustavärvi 300M. Kotlet nagu me teda hellitlevalt ja samas ka irooniaga kutsume. Kuna enne selle isendi ostu kaalusime naisega ka Sebringut. Naine "sebrat" olekski soovinud, aga mina vedasin lõpuks ikkagi maja ette 300M - selle peale oligi pereliikmete esimene reaktsioon, et oi milline kole suur kotlet! Naine teatas, et tema selle 5 meetrise mölakaga manööverdada ei oska ja oli silmnähtavalt ärritatud minu ostust. Hiljem autot proovides ja sellega mitte vähe sõites, teatas, et tema enam küll mingit väikest Sebringupunni ei taha! Vot nii - järelikult suurus loeb!

Lisame siia veel ühe artikli
http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/us ... derID=1113

Viimane Jenkki sai siis soetatud 2006 septembris ja siiani on ta mind ustavalt teeninud. Jutt käib endiselt mustast kolmesajaemmist. Vanadus ja majandusmured ei luba enam autosid vahetada nagu naisi. Naisi olen selle auto ajal juba 3 korda vahetanud. Aga antud auto, mu parim sõbrake on mulle siiani truu.
Ãœlevaatus sai ka hiljuti tehtud ja kaks aastat nyyd selles suhtes muretu.

Kuid ylevaatuse käigus juhiti mu tähelepanu kolmele tulevasele murepunktile.
Parem välimine roolivarda ots, vasaku zarniiri mingi probleem ja vasak tagumine ratas pidurdab teistest vähem.
Hirmuga nyyd mõtlen, kaua need punktid kestavad ja mis see parandamine maksma võiks minna.
On kellegil rahustavaid ja kasulikke soovitusi ?

Roolivarda otste ja zarniiride vahetamine on ju täiesti normaalne autode juures. Kindlasti pole need detailid ülemõistuse kallid. Pidurite anomaalia võib natuke murettekitavam olla aga kindlalt remonditav. Arvan et US-TOP Partsist saad vajalikud pulgad norm hinnaga.

Ega mis seal vasakul tagumisel rattal muud olla saab, et kui klotsid kulunud (minu omal kulutab ka millegipärast seda ratast rohkem, kuigi stendil kõik võrdselt pidurdavad) või hakkab töösilinder kinni jääma, mis pole samuti mitte mingi grandekatastroofe veel. šarniir 1000.- ja rooliots 400.-

Armastan oma autot ega suuda elada ilma temata. Istun hommikul rooli taha ja sõidan tööle. Nihelen laua taga, kisun suitsu, näpin mobiili, kuni lõpuks käega löön, rooli taha istun ja ise kohale sõidan. Pärast sõidan tööle tagasi.
Lõppesid sigaretid otsa, istun autosse ja toon paki Winston nr.1. Helistas huviline. Istun rooli taha ja sõidan sinna. Pärast sõidan tööle tagasi.
Lõunatama sõidan koju. Kõhu täis söönud, süütan sigareti, vajun auto pehmele nahkistmele, käivitan mootori ja vuran uuesti tööle. Pärastlõunal sõidan objektile.
Sõidan poe juurde, ostan veini. Turult ostan kartuleid. Siis sõidan koju. Arstid räägivad küll, et kasulikum oleks jala käia. Proovisin ükskord. Pea hakkas ringi käima ja süda läks pahaks. Vaevu-vaevu jõudsin koju. Heitsin diivanile ja vaatasin pornot.
Mõnikord näen unes, et auto räägib minuga. Või lesib koos minuga rannas ja võtab päikest. Kui hommikul autosse istun, on selline tunne, nagu oleksin sündinudki rooli taga. Käivitan mootori ja veeren tööle, teadmata kas töökoht alleski on...
EI OLNUD...

Ei läinudki kaua, täna andis üks murepunkt endast juba märku. Nimelt vasak esimene ratas teeb vasakule väljapöörates ragisevat-podisevat madalapoolset häälitsust...
Lumesajus visuaalselt vaadeldes ja jalaga ratast tagudes ei osanud diagnoosi panna...

Rattalaager...
Või on keeramisel selline rak-rak-rak? Siis poolassi ots

19:32 [Luuser] vasak välimine pooltelje ots on läbi
19:33 [Luuser] kui paremale keerates häält ei tee ja vasakule teeb
19:33 [Luuser] vastus tuli kohe,ilma pikemalt mõtlemata
19:33 [111 TOM] to [Luuser] ole hea pane see sinna mu teemasse kirja, mul haugi mälu
19:33 [Luuser] ok

_________________
Selge mõistuse esimeseks eelduseks on enamike arvamusega mittenõustmine. Oscar Wilde