Tere!

Lugu järgmine. Sõitsin eelmine neljapäev Säästumarketi parklasse. Parkisin tagurdades auto, suretasin mootori ja soovisin seda uuesti käivitada, kuna arvasin, et peaks autot veel tiba tahapoole liigutama aga mootor enam ei käivitunud. Starter vedas aga mootor ei lubanud karvavõrdki käima minna. Süüdet sisse lülitades kõik vajalikud andurid, lambid armatuuril töötasid. Proovisin puldist immot sisse ja välja lülitada, justkui kõik korras - „Alarm Set“ tuluke süttis ja kustus (läks maha). Mõte oli ka, et hammasrihm katki. Kruvisin hammasrihma katte maha - rihm terve! Lõpuks jätsin auto sinnapaika, oli kiire, pidin tööle jõudmiseks veel asendusauto leidma. Kolm päeva hiljem naasin. Võtsin kaasa ühe abilise ja tagavara küünlaga kontrollisin sädet kahes esimeses silindris. Sädet nendes juhtmetes ei olnud. Kolmandat ja neljandat piipu enam ei olnud mõtet maha tõmmata.

Milles võib viga olla? Kust viga otsida või kuidas? Kõik kaitsmed, kus vähegi vool sees, sai üle kontrollitud. Veakoodi ka ei näita.

Mõni kuu tagasi, detsembris, juba vahetasin süütepooli, kuna vana süütepool ei andnud esimesele silindrile sädet. Asendatud sai see siis kasutatud töökorras süütepooliga ja see töötas laitmatult. Kas jälle on süütepool läbi ja selleks korraks tervenisti läbi? Veel meenub, kui veebruaris suured pakased olid, siis 2 nädalat pakase käes seisnud auto küll käivitus, kuid tahhomeeter ja spidomeeter ei tahtnud kohe tööle hakata. Need hakkasid tööle peale lühikest sõitu (ülessoojenemist).

Kõige imelikum selle loo juures aga on see, et kui see jama minu autoga parklas juhtus ja ma otsisin kapoti all viga, kuulsin, et keegi minu kõrval üritab täpselt samamoodi oma autot käima saada aga tulutult. Tegemist oli diisel VW Golf’iga. Selle juht pöördus minu poole ja ütles, et tal on sama probleem ja palus et ma teda aitaks. Lükkasime siis paari mehega ta auto käima ja ta sõitis omal jõul minema. Ja kui ma oma töökaaslasele seda lugu rääkisin, siis pahvatas ta naerma ja ütles, et täpselt samas kohas parkides põles tal eelmine aasta läbi Opel Vectra kütusepumba aju..
No kas see on mingi loll kokkusattumus või meie suurkaupluste parklates on tõesti mingid anomaaliad, mis rikuvad autode elektrisüsteemi?

_________________
Minu Minivan - '96 Chrysler Voyager 2,4 SE
Müüa juppe!

Olen sarnast asja juba mitu korda näinud

Enamasti on probleem meie vee/kanalisatsiooni trassides. Eriti just teatud luukide kohal parkides lülitub elekter välja (minu arusaamine on viinud seal alati immoni). Viimati oligi selline lugu tartus zeppelini ees parklas sõbra vojageriga - sai kolm meetrit tagasipoole lastud ja masin käivitus.

Ei julge väita et asi kindlalt selles aga see on tegelikult üsna sage probleem

Kui keegi teab asja teaduse poole pealt rääkida ,siis kuulaksin huviga!

Vau! Müstika ufod mängivad vist lolli aga kellad ei tööta tavaliselt siis kui akus voolu vähe,kui starter veab siis peab järelikult aku korras olema,säde puudub -nojah seal väib ju sada põhjust olla isegi mootori massiühendus mis asub selle taga kohe jagaja kõrval aga anomaalia on väga huvitav.

_________________
Ei ole halba ilma heata! Raha paneb rattad käima!!!

Eile siis möllasin terve päev, et jõuda selgusele, milles viga. Kõik järgnevad testid on mul tehtud järgides Voyageri käsiraamatut, kus on seletatud, kuidas ja mida testida, kui auto ei käivitu.

1. ASD (Auto Shutdown) relee test.
Eemaldasin süütepoolilt ühenduspistiku ja 12 voldise kontroll-lambiga kontrollisin keskmise klemmi pealt (ASD relee väljund), et kas süüte sissekeeramisel see hetkeks süttib või mitte. Kõik toimis. Järelikult ASD relee peaks töökorras olema. Süüte sisselülitamisel see aktiveerub ja lülitub sekundi jooksul välja, kuna nukkvõlli asendi andurilt ei tule seistes mingit signaali.

2. Väntvõlli ja nukkvõlli asendi andurite test.
Süüde oli eelmisest testist juba sisse jäetud. Andsin nüüd starterit ja jälgisin, mida teeb kontroll-lamp. Lamp süttis uuesti põlema ja kogu käivitamise ajal ei kustunud, kuid tähelepanelikumalt jälgides võis siiski märgata, et see hõõgus erineva tugevusega (kord tugevamalt, kord nõrgemalt). Käsiraamatus on kirjas, et selle testi juures peab 12 V kontroll-lamp vilkuma. Võta sa kinni, kas see oli siis vilkumine või mitte..? Selliste pöörete juures on vist neid vahepealseid katkestusi inimese silmaga raske märgata? Igatahes peaksid nii väntvõlli kui ka nukkvõlli asendi andurid töökorras olema, vastasel juhul ju ASD relee ei edastaks voolu? Või on siin siiski tegemist puuduva pinge muutusega?
Lisaks märkasin, et käivitamise hetkel liigub ka tahhomeetri seier (u. 100 p/min). Loogiliselt võttes, kui väntvõlli asendi andur signaali ei annaks, siis tahhomeetri seier ju ka ei liiguks?
Käsiraamatu järgi peab aku pinge olema selle testi läbiviimiseks 12,66 V või enam. Minu aku pinge oli aga enne testimise alustamist tiba väiksem - 12,55 V. Arvan, et see ei muutnud õiget testi tulemust?

3. Süütepooli test (primaar- ja sekundaarmähise test).
Käsiraamatus on kirjas, et 21° kuni 27°C juures peab süütepooli keskmise klemmi (B+) ja äärmiste klemmide vahel olema takistus 0,45 – 0,65 Ω ja kui see ei vasta, siis tuleb süütepool välja vahetada. Minul näitas multimeeter toatemperatuuril mõlema klemmi takistuseks 1,2 Ω. Viitab justkui sellele, et on omadega läbi??

Tornide vahel oli takistus 12,8 kΩ (norm on 7 kuni 15,8 kΩ)

Alles on veel eelmine süütepool, mis ei andnud 1. silindrile sädet. Mõõtsin selle takistusi ja need on samad (1,2 Ω / 12,7 kΩ).


4. Süütejuhtmed
Käsiraamatus antud norm takistus:
1. & 4. sil. juhtmed – 4,2 kΩ
2. & 3. sil. juhtmed – 3,2 kΩ

Minu juhtmetel:
1. sil. – 3,5 kΩ
2. sil. – 3,2 kΩ
3. sil. – 3,2 kΩ
4. sil. – 3,1 kΩ


Kui te arvate, et süütepool on jälle läbi, siis ma ei mõista, milles jama.. Juhtmed justkui korras (Standard juhtmed, sõidetud u. 32 tuh.km). Küünlad on ka vahetatud ca 8000 km tagasi. Peale sai detsembris pandud küll kasutatud süütepool, kuid see ju töötas ilma igasuguse puterdamiseta hetkeni, mil parklas mootor enam ei käivitunud.

_________________
Minu Minivan - '96 Chrysler Voyager 2,4 SE
Müüa juppe!

Aju paistab õhtal olevat.3,3 mootoril olid samad jamad.Kuskil siin foorumis olen sellest pikemalt kirjutanud.Põhimõtteliselt peaksid selle mootori selguse mõttes kas 2 või 3 silindriga tööle saama.

Leidsin jälle aega nokitsemiseks. Auto ikka seisab. Targemaks saanud ainult niipalju, et süütepooli keskmisele ühendusklemmiga (ASD relee väljund) on kõik korras. Käivitamise ajal peabki see katkematut pos.(+) pinget andma, minimaalselt 10V. Ja kõrval asetsevad klemmid (pin1; pin3) on siis ajust juhitavad neg.(-) signaalid süütepooli mähistele. Eelmises postituses testis nr 2 sain ma käsiraamatust natuke valesti aru e. siis kontroll-lamp pideva (+) klemmi peal ei peagi vilkuma.
Mõõtsin igaks juhuks testriga üle ka maandusepoolset vooluringi osa (massi mootori ja kere vahel). Justkui normis – mootor 0,1V ja kere alla 0,1V.

Mida rohkem ma seda värki uurin, seda rohkem tundub, et viga vist tõesti ajus.
Üritasin kontoll-lambiga neid negatiivseid signaale kätte saada ja ma pean ütlema, et nendest on suht raske aru saada. Lahtiühendatud pistiku korral ma vilkumist tõesti ei märganud, kuid mingite pöörete ajal oli miinus pinge kord sees kord väljas. Kuskilt lugesin, et neid signaale tavalise kontroll-lambiga ei saa (või ei tohigi) kontrollida, et selle jaoks peab olema led lamp ja pistik peab süütepooliga ühendatud olema.

Ja mis kõige huvitavam, et kui ma üritasin tagavara küünlaga esimese silindri pealt sädet kontrollida, siis mingi silinder ka korra lubas, käis momendiks säde läbi. Ja sama asi oli ka siis, kui ma miinus signaali jälgimiseks kasutasin kontroll-lambi asemel H4 pirni ja pistik oli kontrollimise ajal süütepooli külge ühendatud. Ise arvan, et see võis juhtuda sellest, et andsin ise süütepoolile läbi pirni hõõgniidi signaali ja küünlaga samamoodi. Küünla küljele viisin kontrollimise ajal aku pealt ju eraldi massi. Viitab jälle sellele, et süütepool on töökorras.

Üritan mingi aeg Tartu DIA-st või mujalt uurida, et kas seda aju on võimalik testida ka nii, et ei pea tervet autokolakat kohale vedama.

Kõige rohkem, mis mind hetkel huvitab on see, et kus saaks aju kõige soodsamalt taastada ja kui ma otsustan ikkagi rikkis aju kasutatud aju vastu välja vahetada, siis mida peaks silmas pidama (ümber kodeerimist või midagi juurde õpetama näit. immo vms), mille järgi aju otsida (mingi seeria nr, aasta järgi vms) ja kas seal mingit konflikti ei teki, kui teise auto aju?
Kui mul õnnestub leida töökorras aju identselt autolt (sama aasta, mootor ja käigukast), kas siis on nii, et viskad lihtsalt peale ja muuda midagi selle ajuga teha vaja pole?

_________________
Minu Minivan - '96 Chrysler Voyager 2,4 SE
Müüa juppe!

Helistasin hommikul DIA-Autodiagnostikasse ja seletasin, milles probleem ning sain teada, et selle aju parandus läheks mulle maksma 160 euri. Positiivne mulje jäi muidu sellest mehest, kes teisel pool toru oli aga see selleks.. Mul õnnestus nüüd hankida kasutatud aju, mis kuulub sama aasta, mootori ja käigukastiga isendile aga paugupealt ei julge vahetama hakata.
Oleks väga tänulik, kui keegi vastaks mulle, kas ma võin ikka sellist operatsiooni ette võtta? Mingit jama ei juhtu sellega?

_________________
Minu Minivan - '96 Chrysler Voyager 2,4 SE
Müüa juppe!

Aju sai samal päeval vahetatud ja auto tagasi liikluses. Koos ajuga läksid vahetusse ka küünlad.
Niipalju ma võin öelda, et esimesed hääled, mis mootoriruumist tulid, ei olnud küll need, mida lootsin kuulda. Tühikäik ei olnud mingi aeg ka päris ühtlane (k.a töösooja mootoriga). Pöörded kõikusid üles-alla. Vahe ei olnud küll suur u. 100 p/min, kuid selline tunne oli nagu mingi silinder töötab teistest halvemini. Proovisõidu ajal suri mootor ka paaril korral välja, kui ristmikule jõudes järsult hoo maha võtsin. Samas, mootoril jõudu oli. Vahest isegi tundus, et rohkem kui enne. Võib-olla oli see tingitud uutest küünaldest või küünla erilisest tüübist, mis sai peale pandud (Denso Twin-Tip), ei oska öelda..
Olen nüüd kolm päev sõitnud, läbinud 140 km ja mootor on justkui jälle endine (sülitan 3x üle vasaku õla!). Pöörded ei kõigu, välja ei sure ja mingit viga ka kuskil ei tuvasta, kui mitte arvestada seda, et mingi kummaline pinin kostus korra aju seest, kui peale pikemat sõitu mootori välja suretasin. See ei kestnud kaua, mõned sekundid ja siis üks klõps lõpetas selle. Mis see võiks olla? Endise aju juures seda nagu ei täheldanud.
Eks sellele ole kindlasti mingi seletus, miks auto esimesel päeval nii uue ajuga käitus. Võib-olla peab aju teatud sõidutsüklite järel uuesti mingid andmed endasse talletama (?)

Seeria ja toote numbrid on ajudel ka täitsa erinevad. Nii, et sellel pole vist küll erilist vahet, kui võtad sama aasta mudelilt, millel on sama mootor ja käigukast.

Vana rikkis aju P/N 04727163 (või lõpuga ..36)


Uus kasutatud aju P/N 04748224


Muide, mida tähendab kleepsul „authorized software update“? Kas tegemist on lihtsalt mingi uuendusega või remondiga?

_________________
Minu Minivan - '96 Chrysler Voyager 2,4 SE
Müüa juppe!

Mind pani mõtlema see asi, et miks paljudel Voyageri omanikel need süütejamad tekivad, põlevad läbi nii süütepoolid või siis katkevad ajus olevad juhtahelad. Üheks põhjuseks on siin kindlasti laisk autojuht, kes ei vaheta õigeaegselt küünlaid või süütejuhtmeid aga see ei ole ainuke põhjus. Siin on üht-teist veel, mida isegi hoolas autoomanik võib-olla ei tea ja millest käsiraamat mainib ka ainult vilksamisi leheküljel 301, kuid ei põhjenda, miks.
Olen siit-sealt uurinud ja see, mida ma leidsin, on kindlasti paljudele kasulik teada.

Chrysler Voyageril on nn „Wasted Spark“ DIS süütesüsteem.
DIS (Distributorless Ignition Systems) – jagajata/jaoturita süütesüsteem.

Selles "wasted spark" süsteemis on igale silindripaarile vaid üks pool, mida reedab ka süütepooli kuju. Iga väntvõlli täispöörde ajal jagatakse kõrgepingeimpulsi e. sädet üheaegselt kahele silindrile korraga (2,4L EDZ tüüpi mootoril vastavalt 1;4 ja 2;3). Impulsi jagamise hetkel asuvad süütepaari silindri kolvid küll ülemises asendis, kuid erinevates töötsüklites. Süütepaari üks kolb asub sel hetkel survetaktis, kus toimub kütuse süütamine, teine kolb aga samal ajal väljalaske taktis, kus on kütus selles ajaks juba põletatud. Väljalaske taktis jagatud säde kambris suurt tööd ei tee ja seega kasutu. Sellest ka nimetus "wasted spark".
Tavalises süütesüsteemis, kus igal silindril on oma pool, on ka küünalde polaarsus alati sama ja säde tulistatakse ainult ühes suunas, keskelektroodilt külgelektroodile. „Wasted spark“ süsteemis käib aga sädeme tulistamine erinevates suundades, sest samal mähisel või poolil töötavad küünlad on alati erineva polaarsusega. Kui üks küünal on negatiivse polaarsusega, siis sama paari teine küünal on positiivse polaarsusega. Seega, ühel küünlal põletab säde rohkem külg e. maanduselektroodi ja teisel küünlal keskelektroodi. Kui nüüd sellises süsteemis kasutada odavama klassi süüteküünlaid (standard nickel) või küünlaid, kus on väärismetalli lisatud ainult ühele elektroodi poolele (single platinum), oleks pooltel küünaldel ebaühtlane kulumine. DIS süsteemi ebatavaline kõrge pinge ja topelt sädemete hulk lühendab oluliselt küünalde iga ning standard küünaldel suurenevad elektroodide vahed tunduvalt kiiremini, kui seda arvatakse. Mõningaid vahelejätmisi mootori töös lihtsalt ei märgata, see aga põhjustab süütesüsteemis erinevaid rikkeid (süütepool või aju). Sellises süsteemis soovitatakse kasutada kallemaid küünlaid, mille mõlemad elektroodid on valmistatud või kaetud ikka väärismetalliga, näit. plaatinaga (double platinum) või iriidiumiga.
Toon siin lihtsalt näitena ühte double platinum küünalt PK16PR11, mida DENSO toodab või tootis spetsiaalset DIS süütesüsteemi jaoks (tootekood on 2,4 L EDZ mootorile). Sellest odavamat ei oleks vist otstarbekas kasutada, eriti just nendes mootorites, kus on küünaldele raske ligipääs (2,4 L mootoril probleemi pole).

Käsiraamatus lk. 301 on napisõnaliselt ka mainitud, et küünlad on double platinum, kuid ei midagi enamat:

Alati, kui olen kauplustes oma Voyagerile uusi küünlaid otsimas, pakutakse millegipärast just odavaid nikkel elektroodiga küünlaid. Need kataloogid, mida nad kasutavad on minu arust ajast maas, sest mõningaid küünlaid, mida näit. Denso koduleht pakub, nende kataloogid ei tunnegi ära. Kes teab, võib-olla kärssas ka minu Voyageri aju just sellepärast, et selle peal on aastaid kasutatud odavaid küünlaid. Ka endise omaniku poolt.

_________________
Minu Minivan - '96 Chrysler Voyager 2,4 SE
Müüa juppe!

Tubli poiss

System update on esinduste poolt teostatud hooldus, kus on ajus uuendatud frimware.
Üldjuhul sisaldab täiendusi motoorikontrollsüsteemide halduses, immo, DTC süsteemis.

_________________
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On raskeid teid ja on kergeid teid. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma

Aitäh hmm!
Kahetsen, et ma seda süsteemi endale varem selgeks ei teinud. Soetasin varakult endale Denso Twin-Tip küünlad (K16TT), et katsetada, kui head on aga nende keskelektroodid on valmistatud samuti nikkel sulamist. Oleks seda varem teadnud, oleks muretsenud endale sama Twin-Tip tehnoloogiaga küünlad (PK16TT), kuid milledel on plaatinast keskelektroodid http://www.densott.com
Kahju on need ära anda. Kruvisin nad siiski peale aga kaua ma nendega sõita ei kavatse, sest nende keskelektroodi läbimõõt on veel väiksem, kui seda on tavaküünaldel.

Jah, selle tarkvara uuenduse kohta leidsin ka vastuse kuskil jänkide foorumis. Peale uuendust olevat ka kütusekulu vähenenud.

_________________
Minu Minivan - '96 Chrysler Voyager 2,4 SE
Müüa juppe!