Chrysler

Ettevõte asutati 6. juunil 1925.aastal Walter Percy Chrysleri poolt kasutades Maxwell Motor Company järele jäänud varasid. Sarnaselt General Motors'i seinast-seina kaubamärkide valikule pani Chrysler 1928 aastal aluse odavale Plymouth kaubamärgile, DeSoto kaubamärgile kesk-odavas hinnaklassis ja ostis Dodge Brothers'i. See protsess jõudis oma loogilisele lõpule 1955. aastal kui Imperial sai omaette kaubamärgiks ja Chrysler turustas sarnaselt GM'ile viiest kaubamärgist koosnevat mudelivalikut. Siiski oli tähelepanu väärt nii Chrysler Corporation'i inseneride töö kui ka perioodilised finantskriisid.

1930-ndatel loodi esimene teaduslikel aerodünaamilistel põhimõtetel rajanev voolujooneline kere - Chrysler Airflow. Selle arendamiseks ehitas Chrysler esimese tööstusliku õhukanali. Kahjuks ei olnud uudne keretüüp rahvale meeltmööda. Õnneks vedasid Dodge ja Plymouth osakonnad, millele polnud Airflow mudelit antud, oma lihtsate kuid populaarsete keretüüpidega firma rasketest aegadest läbi. Sellel kümnendil loodi firmas formaalne osadega tegelev allüksus Mopar (Motor Parts) kaubamärgina. Selle tulemusena kutsutakse Chrysleri tooteid siiani tihti Mopari omadeks. Läbikukkunud Airflow projekt jahutas Chrysleri uudset stiili ja marketingi mis jäidki tagasihoidlikuks kuni 1950-ndate aastateni kui mitte arvestada lühiajalist peidetud esilaternate paigaldust 1942. aasta DeSotodel. Õnneks jätkusid inseneritöö edusammud ja 1951. aastal esitles firma esimest pikast ja kuulsusrikkast Hemi V8-te reast. Peale 1953. ja 1954. aasta küsitava disainiga Chryslereid hakkasid asjad paranema 1955. aastal, tänu Virgil Exner'i edukale Forward Look stiilile. Nende autodega kinnitas Chrysler ennast disainiliidrina, valmistades mitmed klassikud millest kõige tähelepanuväärsemad on 1956. aasta Plymouth Fury ja 1957. aasta Chrysler 300C. Torshion-Aire juhatati sisse 1957 teise põlvkonna Forward Look autodega. See ei olnud siiski õhkvedrustus vaid torsioonvedrustuse süsteem mis vähendas drastiliselt vedrustamata massi ja nihutas auto massikeset alla ning taha, mis väljendus sujuvamas sõidus ja paranenud juhitavuses. Kahjuks aga viis tootmise tagantkiirustamine kvaliteedikontrolli probleemideni (peamiselt kooste- ja roosteprobleemid) ja firma oli peagi taas finantskriisis.

1960-ndate algul tegi firma nii häid kui ka halbu samme. 1960. aastal võttis Chrysler esimesena Suurest Kolmikust kastutusele unibody. Ja seda kogu sortimendis, välja arvatud Imperial. Uus tehnoloogia andis kerele rohkem jäikust, summutas vibratsiooni ja oleks peagi saanud autotööstuse standardiks. Uus kompaktse kerega Valiant alustas võimsalt ja jätkas oma turuosa suurendamist läbi terve kümnendi. Valianti esitleti esialgu kui omaette marki, kuid 1961. aastal ühendati ta Plymouth'iga. 1960. aastal asendati alalisvoolugeneraatorid vahelduvvoolugeneraatoritega Valiantidel ja 1961. aastal juba kõigil mudelitel, esimesena kogu tööstusharus. DeSoto margi tootmine lõpetati ja asendati 1961. aastal laia Dodge mudelite valikuga. Ka Plymouth kannatas pikka aega Dodge surve tõttu oma hinnaklassis. Ebaõnnestunud plaan vähendada Dodge ja Plymouth full-size mudelite tootmist 1962. aastal vähendas käivet ja kasumit mitmeks aastaks. 1964 aprillis esitleti Plymouth Barracuda't, mis oli tehniliselt Valiant'i modifikatsioon. Üüratu suur tagaklaas jättis mulje luukpära stiilist, mida võib ainult armastada või vihata. Jõudnud turule ligi kaks nädalat enne Ford Mustangit võiks esimeseks poniautoks nimetada hoopis Barracuda't. Erinevalt Mustangist ei tõmmanud Barracuda teiste divisionide mudelite müüke alla. Hoolimata Mustangi paremast kvaliteedist müüdi Barracuda't 1964. aasta aprillist kuni 1965. aasta augustini kümme korda vähem kui Mustangit samal ajal. 1966. aastal laienes Chrysler Euroopasse. Chrysler Europe loomiseks võeti üle Briti Rootes Group ja Prantsuse firma Simca. Esimene ost osutus suureks veaks, kuna koos Rootes'iga päriti Briti mootoritööstust vaevanud tööstussuhete probleemid ja Rootes'i arhailised tehased koos vananenud tootevalikuga.

Chrysleri nime hoidmiseks lõpetati kõikide Rootes'i markide tootmine. Simca osakonnal läks paremini, kuid erinevate probleemide kogunemise tõttu jäid need ettevõtmised firmale vähetulusateks. Samal ajal läks ettevõttel palju paremini U.S.A.-s, kus aidati arendada muskelautode turgu esialgu Hemi võistlusmootorist tänavaversiooni loomisega ja hiljem esitledes legendaarseid high-performance autosid, nagu Plymouth GTX, Plymouth Road Runner ja Dodge Charger. Mitmete nende mudelite edu NASCAR'i ringrajal parandas tugevalt Chrysleri inseneritöö mainet.

1970-ndad aastad tõid nii edu kui ka kriisi. Vananevad, kuid kindlad väikeautod saavutasid peale 1973. aasta esimest naftakriisi suure müügiedu. Kuid suured investeeringud, mis olid tehtud täiesti uue full-size autode mudelivaliku loomiseks, läksid suures osas raisku kuna 1974. aasta uued mudelid ilmusid just selleks ajaks, kui kütuse hinnad olid tõusnud tippu ja suurte autode müük kahanes olematuks. Sama aasta tähistas ka Barracuda kümneaastase tootmise lõppu. Kümnendi keskel saavutas firma silmapaistvat edu oma debüüdiga luksusautode klassis Chrysler Cordoba näol. Kuid Dodge Aspen/Plymouth Volare esitlus 1976. aastal ei korranud Valiant/Dodge Dart edu ja firma oli hilinenud sisenemisega nüüd ainutähtsasse väikekeskklassi turusegmenti. Probleemid jätkusid ka välismaal ja Chrysler Europe varises 1977. aastal kokku. Järgmisel aastal müüdi ta Peugeot'le, irooniliselt just peale seda kui nad olid aidanud disainida uut Plymouth Horizoni ja Dodge Omni millele aina meeleheitlikumalt oli pandud firma lootusi. Varsti peale seda müüdi maha ka Chrysler Australia, mis tootis teise märgi all Jaapani Mitsubishi Galanti Mitsubishi Motorsile. Väike-keskklassi Horizon hakkas just Ühendriikide turule jõudma kui teine naftakriis hakkas laastama Chrysleri suuremate sõiduautode ja veokite müüke ja firmal puudus tugev väikeautode mudelkond millele toetuda. Meeleheites palus Chrysler Corporation 7. septembril 1979. aastal Ameerika Ühendriikide valitsuselt pankroti vältimiseks 1 miljard dollarit laenugarantiid. Samal ajal palgati firma uueks võimekaks esindajaks endine Fordi juht Lee Iacocca. Pisut tõrkuv kongress nõustus siiski garantiiga, kuna Chrysleri töötajad ja müüjad kõigis piirkondades kartsid kaotada oma elatist. Sellise abiga, mõne uuendusliku autoga (nagu K-platvorm), minivan kontseptsiooni ja turuga kus Chrysleri margid olid endiselt tähtsal positsioonil, õnnestuski Chrysleril vältida pankrotti ja hakata vaikselt liikuma taas ülesmäge.

1980-ndate algul said laenud kiiresti makstud ja uued K-platvormil baseeruvad mudelid müüsid hästi. Ühised pingutused Mitsubishiga (Diamond Star Motors) tugevdasid firma positsiooni väikeautode turul. AMC omandamine Chrysleri poolt 1987. aastal, peamiselt Jeep margi pärast, tugevdas firmat veelgi kuigi Chrysler oli endiselt Ameerika autotööstuse Suurest Kolmikust nõrgim.
1990-ndate alguses tegi Chrysler oma esimesed ettevaatlikud sammud taas Euroopasse, käivitades autode tootmise Austrias ja 1993. aastal alustades teatud Jeep'i mudelite parempoolse rooliga variantide tootmist Suurbritannia turule. Jeep'i jätkuv populaarsus, julged uued mudelid koduturu jaoks nagu pickup Dodge Ram, sportauto Dodge Viper ja hot rod Plymouth Prowler ning uued "cab forward" esiveolised sedaanid asetasid firma tugevale positsioonile nagu ka eelmisel kümnendil.

Ühinemine Daimler-Benz'iga

Chrysler ühines 1998. aastal Daimler-Benz'iga, moodustades Daimler Chrysler AG. Algselt oli see plaanitud kui "võrdsete ühinemine" kuid paari aasta pärast hakkas selguma tõde - tegelikult oli toimunud Chrysleri ülesostmine domineeriva partneri Daimler-Benz'i poolt. Varsti peale ühinemist hakkas firma aktsiate väärtus kiiresti langema. See põhjustas firma Saksa peakorteris tõsist ärevust ja ettevõtte uueks juhiks määrati Jurgen Schremp.

2001. aastal lõpetati Plymouth margi tootmine ja hakati plaanima omahinna alandamist platvormide ning komponentide jagamise teel. Tugevate Mercedese mõjutustega Chrysler Crossfire oli üks esimesi selle programmi tulemusi. Tagasipöördumine tagaveo juurde oli välja kuulutatud. 2004. aastal esitleti tagaveolist ja uue Hemi V8-ga varustatud Chrysler 300 mis lubas juba varases staadiumis saada suureks hitiks. Enamuse standardite järgi on Dodge, Jeep ja Chrysler sõidukid möödunud oma peremehest Mercedesest kvaliteedi poolest. Finantsiline tugevus hakkas paranema niivõrd, et nüüd annab Chrysler lõviosa DCX kasumist. Kauaaegne partnerlus Mitsubishiga paistab lagunevat, kuna DaimlerChrysler ei tunnista selle tähtsust firmas.